Võtsin tänasele taimeretkele kaasa paki kartulivahvleid. Sealt pakist koorus igasuguseid asju…
(Üks pakk mu taimi oli vahepeal hallitama läinud – väike tagasilöök, aga töötuhin on juba peaaegu olemas)
Selle küsimuse saatsin ma: müügijuhile, tootmisjuhile ja peatehnoloogile. Ma ei tea kui taktitundeline see oli aga noh.. ma olengi selline.
Tere,
Mul on selline küsimus: miks on kartulivahvlitele ühtäkki nii palju pakendit tekkinud? Varem oli ainult karp, nüüd on aga lisaks veel kile ja plastkarp seal sees. Milleks see hea on ja kas see tasub end ära? Kas vana pakend ei vastanud euronõuetele?
Ma eelistaksin pigem veidi pudiseid vahvleid kui sorteerimist tahtvat lisapakendit.
hämmingus ostja
Teine kiri läheb Eesti Raudteele minu võõrliikide mahakärvatamise eest. Ümbrus tundus kuidagi kahtlaselt pruun ja nii ma siis leidsingi – ER oli teinud riigihanke umbrohutõrjeks raudteel. Maksumus: 777 805 krooni. Ja ärge sööge raudteeäärseid vaarikaid! Vaarikad ja põldmarjad tundusid mürgitamist kuidagi paremini üle elavat. Kolmas kiri tuleb imselt mu “juhendajale” teemal mina-annan-endast-oleneva-aga -taimi-pole ving ving.
Teine kiri:
Tere,
Kirjutan uurimistööd raudtee ümbruses kasvavatest võõrliikidest ja märkasin, et raudteede lähema ümbruse taimestik on pruuniks kõrbenud välimusega. Soovin teada saada millega( aine nimi) ja mis eesmärkidel umbrohtu tõrjutakse.
Mõnikord ma teen asju, sellepärast et nii saab. See käib siis kõrvade rullimise kohta. Kõrvik arvas, et tegemist on mingit sorti fiiliaga.
Veel üks mõte: tarbimiskultuur ühiskonnas on orienteeritud naistele sellepärast, et neil on rohkem aega, mitte raha. Poed on ju enamasti lahti kuskil 10-19 ja tööpäevadel ehk siis kui paljud (mehed) veel tööl on. See selleks, et enamus müüjatest on naised. Eestis on küll naiste ja meeste tööhõive suhteliselt ühevõrdne, mujal on aga enamasti teisiti. Nii näebki päevasel ajal riidepoes laste emmesid, koduperenaisi, poole kohaga töötajaid, noori ja pensionäre.
