juuli 31, 2008 kell 5:43 p.l. (Uncategorized)
Tags: bioloogia, loodus, mõte, midakeppi?, roheline
Võtsin tänasele taimeretkele kaasa paki kartulivahvleid. Sealt pakist koorus igasuguseid asju…
(Üks pakk mu taimi oli vahepeal hallitama läinud – väike tagasilöök, aga töötuhin on juba peaaegu olemas)
Selle küsimuse saatsin ma: müügijuhile, tootmisjuhile ja peatehnoloogile. Ma ei tea kui taktitundeline see oli aga noh.. ma olengi selline.
Tere,
Mul on selline küsimus: miks on kartulivahvlitele ühtäkki nii palju pakendit tekkinud? Varem oli ainult karp, nüüd on aga lisaks veel kile ja plastkarp seal sees. Milleks see hea on ja kas see tasub end ära? Kas vana pakend ei vastanud euronõuetele?
Ma eelistaksin pigem veidi pudiseid vahvleid kui sorteerimist tahtvat lisapakendit.
hämmingus ostja
Teine kiri läheb Eesti Raudteele minu võõrliikide mahakärvatamise eest. Ümbrus tundus kuidagi kahtlaselt pruun ja nii ma siis leidsingi – ER oli teinud riigihanke umbrohutõrjeks raudteel. Maksumus: 777 805 krooni. Ja ärge sööge raudteeäärseid vaarikaid! Vaarikad ja põldmarjad tundusid mürgitamist kuidagi paremini üle elavat. Kolmas kiri tuleb imselt mu “juhendajale” teemal mina-annan-endast-oleneva-aga -taimi-pole ving ving.
Teine kiri:
Tere,
Kirjutan uurimistööd raudtee ümbruses kasvavatest võõrliikidest ja märkasin, et raudteede lähema ümbruse taimestik on pruuniks kõrbenud välimusega. Soovin teada saada millega( aine nimi) ja mis eesmärkidel umbrohtu tõrjutakse.
Mõnikord ma teen asju, sellepärast et nii saab. See käib siis kõrvade rullimise kohta. Kõrvik arvas, et tegemist on mingit sorti fiiliaga.
Veel üks mõte: tarbimiskultuur ühiskonnas on orienteeritud naistele sellepärast, et neil on rohkem aega, mitte raha. Poed on ju enamasti lahti kuskil 10-19 ja tööpäevadel ehk siis kui paljud (mehed) veel tööl on. See selleks, et enamus müüjatest on naised. Eestis on küll naiste ja meeste tööhõive suhteliselt ühevõrdne, mujal on aga enamasti teisiti. Nii näebki päevasel ajal riidepoes laste emmesid, koduperenaisi, poole kohaga töötajaid, noori ja pensionäre.
Lisa kommentaar
juuli 16, 2008 kell 1:12 p.l. (Uncategorized)
Tags: bioloogia, loodus, nälkjamahl
Murakalkäik oli huvitav kogemus. Otsitud kohast me mesimurakaid muidugi ei leidnud, seal oli mets. Hakka või arvama, et vale asi on kaitse alla võetud. Lehti, mis potentsiaalselt võiksid olla õige taime omad oli mõni üksik, kuid ka nende kohta ei julgeks ma 100% kindel olla.
Ma kukkusin kõhuli kraavi kui oma kotti üle hakkasin viskama ja pärast seda said jalad veel märjemaks. Lõpuks sai järele proovitud ka lehmade elektrikarjuse tugevus (ausõna, ehmatab, teist korda ei taha) ja Viljandisse tagasi sõidetud. Järgmisel päeval läksime sohu rabamurakaid otsima (need kollased noh), uus kogemus seegi, ma polnud enne ka neid korjanud. Ja tänud sellele kes kohta teadis. Märjaks sai nüüdki omajagu, aga marju oli ka. Pärast sai veel Viljandis puu otsast kirsse süüa ja tiigis rohelisi konni imetletud. Tiigi peaks kaitse alla võtma, ma ei tea kuidas see käib, aga varsti saan teada. Minu arust olid nad tiigikonnad (Rana lessonae), ja igatahes väga rohelised.
Murakaid ma ei hakka moosiks keetma – suhkur on otsas ka. Söön niisama ära. Tupsudest teen teed. Kui homme on ilus ilm, kasutan veel võimalust taimede korjamiseks. Siis maale – sünnipäev. 20 külalist + oma pere. 3 päeva. Järgmisel aastal võtan väiksemalt seda üritust.
Lisa kommentaar
juuli 11, 2008 kell 6:34 p.l. (Uncategorized)
Tags: bioloogia, loodus, mõte
Homme lähen ma rappa. Sõna otseses mõttes, võtan metsafännist reisikaaslase käekõrvale ja lähen otsima Eestis haruldast soomurakat. Loodetavasti lõppeb see paremini kui legendaarne retk inimesekirbu otsinguil poolteise aasta eest ja me leiame ka midagi. Korjamisnõudeks leidsin praegu kaks karpi, nadivõitu, seda küll. Ema helistas ja ütles, et see vaenukägu keda ma maal nägin näitas end jälle ning Saaremaalt tuleb mingi linnumees teda pildistama. LAHE. Ornitoloogiaühing muide saadab mulle ikka kirju vanal aadressil, kuigi ma saatsin meili et postitagu järgmine kord ühika suunal.
Huvitav, mida mõtlevad inimesed nähes mind kõndimas Tartus, malts käes. Ilmselt ei tule nad selle pealegi, et ma teadusega tegelen. Pole hullu, sügisel hakkan rakke poputama kui veab. Arvatavasti peetaks mind napakaks /ahwell, see tunne on vastastikune/. Uurimistöö (võõrliigid) on päris algusjärgus ning järjest enam tundub mõistlik Tõnu Ploompuu kunagisi andmeid võrdluseks võtta (AGA ma peaksin ta sel tingimusel kaasautoriks lisama, ohjummelküll).
Veel üks hea artikkel (millega ma päriselt ei nõustu, aga mis on siiski huvitav mõttekäik) – Women in science. Ma tõesti ei arva, et ma oma tegevusega rikkaks saan. Taimendusega kohe kindlasti mitte. Rakkudega ka pigem mitte, kui ma just munarakke müüma ei hakka vms.
Lisa kommentaar
