Sitaseene kirjakapsas

Nii. Kuna mu vanad tennised on ribadeks ja kingadega liivas ja Tallinna kõnniteedel käia on kehv, siis otsustasin uued osta. Valged. Pärast värviliseks tuunida.

Koht: Hinnapomm / Hind: 89.- (Siinkohal tervitaks tervishoiuekspert Ain Aaviksood, kes saates Vabariigi Kodanikud ütles, et tennised saab kätte 20-15 krooniga. Saate teemaks oli miks Eestis on nii madal sündivus ja kas me sureme välja. Vean kihla, et tal endal pole tulnud lähima 20 aasta jooksul tenniseid osta, kuna ta on rikas ja käib viisakalt riides. Üldiselt ta jutt ei kõlanud minu jaoks eriliselt usutavalt… aga muidu huvitav saade oli).

Erinevalt Nike tossudest või näiteks kingadest on tennised palju omanäolisemad. Ehk siis: võta 2 paari nr 37 tenniseid ja asu võrdlema. Üks paar on paremini kinnitatud tallaga, teisel mahub näpp kummist serva vahele. Ühel on liimiplekid. Teisel on paelad pikemad (jah, mu eelmistel punastel olid vasaku jala paelad vähemalt 10cm pikemad). Ilmselt kuskil hiinamaal teevad väiksed hiinlased neid liinitööna kiirkorras, sellest ka viltukleebitud kumm või pisut loperdav tald. Igatahes selliseks ma neid ei jäta.

Ilmselt ei saa liinitöölised hiinamaal /siinkohal siis mõeldud üldistatult misiganes odava tööjõuga Aasia maad, kus tenniseid tehakse, antud juhul tõesti Hiinat ja Feiyuani jõe äärset kummikingatehast/ eriti palju palka. Järelikult ei saa nad ka eriti palju süüa. Seda enam hämmastab mind selline asi nagu pro-ana. Mingid tegelased väidavad, et anoreksia on elustiil ja idealiseerivad seda, ütlevad et see näitab vaimset tugevust või midagi. Vaimset tugevust võiks näidata ikka mingi kasuliku asjaga – lugeda raamatuid või puhastada loomaaias elevandipuuri. /Siinkohal hangus Internet suurest vastumeelsusest ära, aga õnneks oli mu tekst kuskil alles/. Ilu võib ju vaataja silmades olla, aga kui inimene näeb välja nagu kalamaim (selgroog ja kaks suurt silma) ei saa seda küll õigeks pidada. Mõnele kohe meeldib oma elu ebamugavaks teha. Ja välimus on ühiskondlikult ikka ilgelt ületähtsustatud, vahetevahel tekib seetõttu tahtmine olla nii peletislikult kole kui vähegi võimalik. Iseasi mis efekt sellel on. Kahjuks pole välja mõeldud võimalust kuidas teleporteerida toit täpselt sinna, kus seda vaja on. Siinkohal üks ilge pilt anorektilisest üleseksualiseeritud kangelannast.

P.S. Raadios räägiti, et jälle on hästi palju metsa/rabapõlenguid. Oleks pidanud ka Reservpäästerühma minema, siis kui tuttavad seda tegid. Praegu mul on just paar päeva sellist ajarohket aega, mida kasulikult rakendada võiks.