Kevad on käes ja mul on jälle tahtmine mullas songerdada, seega matkale ja maale. Kui ma ostsin istutuskühvli vahtisid mingid tsikid mind imelikult (või vähemalt mulle näis nii) ja üks tädike… eee sõbralikult? Vahel tundub et neil, kel on kõikse rohelise mõistmisega probleeme on probleeme ka endast arusaamisega.
Maailmalõpumeeleoludest. Sai kord õppejõud Mati Martiniga arutatud et milline on maailm 50 aasta pärast. Mina näen seda arvatavasti ise ka, tema tõenäoliselt mitte, kui ta just inimeste eluea rekordit ei püstita (mis oleks iseenesest lahe). Jõudsime järeldusele, et maailm on lihtsam. Eeldusel et ei tule sõdu ja muid jamasid peaks elu välja nägema umbes nii: (Eesti kohapealt ma mõtlen)
Reisida ei tasu, kuna lennukipiletid ja üldse transport on kallis. Igasuguseid alternatiivseid transpordiviise on selle arvelt rohkem kasutusel. Kõrgharidust omandatakse vähem kuna kutsehariduse osakaal on tõusnud. Õppida tasub põllumajandust ja võib-olla ka riigikaitset. Rohkem tooteid tehakse kohapealsetest toorainetest. Internet ja arvutid on olemas (milline rõõm minusuguse arvutisõltlase jaoks) kuna see ei võta eriti palju elektrit. Teaduse ja tehnoloogia areng on aeglustunud.
Nüüd ma lähen kotti pakkima ja siis.. pöial püsti.
