Üheteistkümnes sissekanne: tagasi

Maal käidud. Kõik oli nii ilus, et oleks tahtnud kauemaks jääda. Olgugi et kokku sai hääletatud 12 autot ja lõpuots bussiga mindud. Praegu loen eksamks õppimise asemel seda : http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=106

Peaks “Mõtisklusi soost ja teadusest” raamatukokku tagasi viima ja jätkama oma püüdlusi teadusesse õppimisega…

 

Kümnes postitus: maale

Kevad on käes ja mul on jälle tahtmine mullas songerdada, seega matkale ja maale. Kui ma ostsin istutuskühvli vahtisid mingid tsikid mind imelikult (või vähemalt mulle näis nii) ja üks tädike… eee sõbralikult? Vahel tundub et neil, kel on kõikse rohelise mõistmisega probleeme on probleeme ka endast arusaamisega.

Maailmalõpumeeleoludest. Sai kord õppejõud Mati Martiniga arutatud et milline on maailm 50 aasta pärast. Mina näen seda arvatavasti ise ka, tema tõenäoliselt mitte, kui ta just inimeste eluea rekordit ei püstita (mis oleks iseenesest lahe). Jõudsime järeldusele, et maailm on lihtsam. Eeldusel et ei tule sõdu ja muid jamasid peaks elu välja nägema umbes nii: (Eesti kohapealt ma mõtlen)

Reisida ei tasu, kuna lennukipiletid ja üldse transport on kallis. Igasuguseid alternatiivseid transpordiviise on selle arvelt rohkem kasutusel. Kõrgharidust omandatakse vähem kuna kutsehariduse osakaal on tõusnud. Õppida tasub põllumajandust ja võib-olla ka riigikaitset. Rohkem tooteid tehakse kohapealsetest toorainetest. Internet ja arvutid on olemas (milline rõõm minusuguse arvutisõltlase jaoks) kuna see ei võta eriti palju elektrit. Teaduse ja tehnoloogia areng on aeglustunud.

 

Nüüd ma lähen kotti pakkima ja siis.. pöial püsti.

Üheksas sissekanne: kuidas lillkapsad paljunevad?

Taimede arengubioloogia loengus tuli jutuks, et lillkapsal on õites mutatsioon mille tõttu seal ei arene tolmukaid ja emakaid vaid tekib ühtlane koemass. Ma küsisin õppejõult kuidas lillkapsad siis paljunevad, aga ta ei teadnud. Ütles ainult et kümne aasta eest küsiti temalt sama asja.

Kuna see teema jäi mind häirima (teades, et seemnest neid ju ometi külvatakse) siis olge lahked, välja uurisin:

Pärast õisiku lõplikku formeerumist hakkavad välimised õievarred aktiivselt kasvama, muutuvad roheliseks ja ajavad välja õiepungad. /Meenaslu, L. Köögiviljandus. 1988, lk 166/. Lillkapsas on üheaastane taim.lillkapsas

Kaheksas sissekane: spritzerid ja õunad

Õuna vahakiht kaitseb õuna kõiksugu pahalaste eest (seened, bakterid). Nn poeõuntel on seda veel juurde lisatud. Otsustasin teha katse, mida nägin ka raamatupoes ühes raamatus. Eesmärk on võrrelda mis juhtub kui vahakiht eemaldada. Selleks tupsutasin pool õuna piiritusega üle, teine pool jääb kontrolliks.

Teine leid on spritzer, põhimõtteliselt gaseeritud õunanektar. Mõte on hea, teostus kuidas kunagi, aga igatahes peaks tegemist olema tervislikuma asjaga kui limonaad. Kohalikus Comarketis oli valida kahe vahel: Aura oma ja Gerolsteineri oma. Väike võrdlus:

AURA

Mahlasisaldus: vähemalt 30%

Lisaained: õuna lõhna- ja maitseaine, kaaliumsorbaat, naatriumbensoaat.

Energia (100ml): 27 kcal

Toodetud: Eestis

GEROLSTEINER

Mahlasisaldus: 60%, suhkrut pole lisatud

Lisaained: pole kirjas, võib-olla polegi

Energia: 29kcal

Toodetud: Saksamaal

Seitsmes sissekanne: olümpiaad sai läbi

Täna lõppes EBO2008. Arvestades minimaalset korraldamisaega (umbes kuu), kogenematuid inimesi, olematuid kontakte ja muud sellist võib hindeks panna rahuldava. Me saime ikkagi hakkama.

Mida peaks järgmisel aastal teisiti tegema:

  • Õpetajatele mingi tegevuse välja mõtlema. Kui me neid ei kutsu, tulevad nad ikka.
  • Hosteli asukoha kaardil kohe ära näitama.
  • Kodulehel varem infot jagama.
  • Ökoloogia kabinet võiks siiski olemas olla.
  • Venekeelsete töödega jamamisest loobuma või seda eriti hoolikalt tegema.
  • Ütlema enne teooriavooru õpilastele, et käigu wc’s ära, sest järgmise kahe tunni jooksul ei saa.
  • Mina pean proovima mitte haigeks jääda.

Ongi kõik.

Kuues sissekanne: see pidi tulema säästmisest

Säästmisest ja äraelamisest nappide vahenditega… aga välja tuli nagu alati.

Viimased 10 aastat oma teadlikust elust olen ma võinud arvata, et Eesti on üks kiirestiarenev ja hea koht kus elada. Mitte selline hallide paneelikate ja mornide inimestega koht nagu võib näha mõnes teises postsovetlikus kohas, aga võta näpust.

Majandus ei edene enam ja mida rohkem ma tean , seda suhtelisem tundub ka rahu. Ma ei taha olla mingil ääremaal, mille üle käivad vaidlused a’la Serbia ja muu mis on seal kuskil keskel need väiksed maad mille täpset asukohta keegi ei viitsi teada.

http://www.postimees.ee/110408/esileht/valisuudised/323336.php

Viies sissekanne: öötöö

Üks asi, mis mind juba pikemat aega kummitab. Mulle tundub, et ma pean järjest läbi proovima/tundma neid asju mida ma ei mõista. Eks näis, millal järg tantsimiseni jõuab. Täna võeti mul praktikumis näpu otsast verd. Algul polnud häda midagi, aga mõne minuti pärast läks kõrvakuulmine imelikuks ja silme ees tantsisid mustad täpid. Ma nüüd mõistan neid, kes minestavad. Jätkuvalt ei saa ma aru, miks mul sellest paarist tilgast süda pahaks läks, aga läks. Kraanikausi oksendasin ka vist umbe. Vähemalt ma nüüd tean, et praktiliselt ON võimalik kraanikausini jõuda. Peaks vist meditsiinirühma asemel valima toitlustuse (saab palju odavat populaarsust, nagu ka lemmikloomaga ühistranspordis). Kuigi teiste plaasterdamine pole üldse ilge, peaasi et mind ei torgita.

Nüüd järgneb vabatahtlik orjatöö – olümpiaadi küsimuste ettevalmistamine ülevaatamine jne nädalavahetuse jaoks. Homseks peab valmis olema. Saab kah.

Neljas sissekanne: hirmus uni

Ookeanide hapestumine teeb lubikodade kasvatamise ja alalhoidmise keerukaks. Seda ma lugesin täna ajakirjast Tarkade Klubi (või raamatukogu sildistuse järgi lihtsalt Klubi).  Jah, kõlab igati loogiliselt. Õhus rohkem CO2 -> suurem lahustumine vees -> süsihape… Lubi on aluseline, lubikojad tehakse kaltsiumkarbonaadist. Huvitav, kas lahustunud CO2 kontsentratsiooni tõus ka asja mõjutab? Kaude ehk, kuna korallid otseselt seda vist ei seo. Ei tea, homme mõtlen edasi. Praegu on liialt uni.

Samast ajakirjast… kirjutasin välja ühe lingi, mis tõotas võõrliikide alast artiklit ja võta näpust või kliki peale, seal oli üpris üllatav asi http://tinyurl.com/2onchp

Kolmas sissekanne:

“I prefer, where thruth is important, to write fiction.”

Virginia Woolf

Teine sissekanne: peaks korralikult kirjutama hakkama

1. Õppejõud rääkis meile täna loengus üht keerulist teemat. Ja mind ei häirinudki tema imelik sõnakasutus. Ma hakkan vist tolerantsemaks muutuma… ja rääkides teadusest on hea säilitada omapära. Mul on näitek imelik kasutada praeguseid slängiväljendeid a’la üle laskma jms.

2. Miks greenESTpeas?

  • Sest rohelised herned on head, fotosünteesivad, seovad lämmastikku ja toodavad valku.
  • Greenpeas ehk peast roheline blogi oli juba olemas (aga keegi ei kasutanud seda??)
  • Greenpeace kui selline on üks lärmiorganisatsioon ja seega võib-olla natuke iroonilist suhtumist sinna auku
  • EST nagu Eesti
  • Oma vaadetelt olen ma heleroheline, ehk siis mitte mingisugune maniakk, aga jah , loodus on oluline.